Igal endast lugu pidaval Tallinna vanalinna majal on oma kummituslugu rääkida. Erandiks pole ka Maiasmoka kohvik.
Aastaid tagasi kattis teenindaja hommikusel ajal, veel enne kohviku avamist, saalis laudu. Järsku märkas ta silmanurgast, et ühes lauas istub nukra olekuga daam. Teenindaja ei söandanud pead keerata ja jälgis teda vargsi. Daamil oli seljas must maani kleit, pitsid katmas kaela ja pikki varrukaid. Seal ta istus, pilk alla suunatud, laia äärega kübar nägu varjamas. Saleda kehakuju ja sirge hoiaku põhjal võis aimata, et tegemist on nooremapoolse naisega. Kui teenindaja lõpuks julges salapärase külalise poole vaadata, haihtus daam õhku.
Mitmed kohvikutöötajad on kuulnud pimedal ajal koridorides sosinaid ja mõnda on tundmatu naishääl lausa nimepidi hüüdnud. Selgelt on kuuldud ka samme ülakorrusel, mil see oli suletud. Tihti tuleb otseks sättida ka teise korruse tubade seintel olevaid pilte – ikka ja jälle on raamid salapärasel kombel viltu vajunud.
Joonistus: Mariliis Ruttu.